Kosmeetikatooted peaksid jääma naha pinnale ega tohiks mõjutada organismi funktsioone. Uuringud on aga näidanud, et paljude toodete komponendid leiavad siiski tee meie kehasse. Tervelt 60 % sellest, mida oma nahale paneme, jõuab ka meie vereringesse ja umbkaudu 98% müügil olevatest kosmeetika toodetest sisaldavad ohtlike kemikaale.

Euroopa Liidus on käibel umbes 10 000 keemilist ainet, mida kasutatakse kosmeetikatoodetes. Enamuste kohta on olemas ainult minimaalne info, millist mõju nad avaldavad inimese tervisele ja keskkonnale.

Massitarbekosmeetikas sisalduvad rasked kemikaalid häirivad naha normaalset toimimist, olles võimalikud allergiate, naha kuivuse või liigse rasuerituse ja muude nahaprobleemide põhjustajad. Sünteetilised kemikaalid koormavad nahka ja organismi üldiselt, kuna nii mõnedki neist jäävad kauaks kudedesse püsima, olles pikalt kogunedes võimelised seal mitmesuguseid haiguseid tekitama. Ja, mitte ainuüksi nahahoolduseks mõeldud vahendid, vaid ka igasugused sünteetilised juuksehooldusvahendid, hambapesuks ja hoolduseks mõeldud pastad ja loputusvahendid, deodorandid, keha kaunistavad huulepulgad, lauvärvid, põsepunad, ja ka toit jne.

Miks neid kemikaale siis igale poole lisatakse?
Sest need on odavad, annavad toodetele pikema säilivusaja, parema lõhna, värvi, konsistentsi jne. Seadusandlused ei jõua paraku üha uute toodete reguleerimisega sammu pidada ja nii satubki meie kosmeetikasse aineid, mis kohe kuidagi sinna ei peaks kuuluma.
Osad teadlased usuvad, et pidev kokkupuude ka väikestes kogustes erinevate ohtlike kemikaalidega nõrgestab meie immuunsussüsteemi ja võimet stressiga toime tulla. Üks näide selle väite tõestuseks võib olla suurenenud allergiate teke. Seega antud teooria kohaselt aitab kemikaalidega kokkupuute vähendamine parandada meie tervist. Oluline on ka teada, et igapäevane erinevate keemiliste ainete kooslus võib olla tunduvalt toksilisem kui kõik need ained eraldi. Tegelikult täpselt sama kehtib ka toiduainete kohta.

Looduslike koostisainete kasutamine
Seega keskendub antud blogi võimalikult naturaalsete ja looduslike vahendite, ainete ja võimaluste kasutamisele seda siis nii kehahoolduses (nahk, juuksed, küüned, ripsmed) kui ka toitumissoovitusi. Naturaalhoolitsus tähendab hoolitsust enese heaks, kasutades võimalikult puhtaid tooraineid ja looduslikke vahendeid, et saavutada kemikaalide vabam elu.

Kodustest komponentidest valmistatud keha- ja näohooldustooted või naturaalsed mahetooted (ka toit, jook) on palju efektiivsemad keemiliselt sünteesitud toodetest. Seda lihtsalt põhjusel, et nad on organismile kergemini omastatavad, ei riku naha tasakaalu (nahahooldus kosmeetika) ega sisalda säilitus- ega lõhnaineid. Teiseks on tegu väga vahva ja põneva ettevõtmisega! :)

Paljud siinkirjeldatud retseptides olevad koostisained leiate koduaiast, köögikapist, külmikust, kohalikest tervisepoodidest või apteekidest. Kõik ained on maa seest pärit.

Paljud retseptid sisaldavad nii taimeõlisid, eeterlikke õlisid kui ravimtaimi. Taimeõlisid saadakse puu-, köögi- ja teraviljadest, pähklitest ning seemnetest. Neid kasutatakse rahustava, niisutava ja määriva omaduse pärast nii juustes kui ka nahal. Tuleb veenduda, et kasutate puhast ja orgaanilist õli, mille etiketile on kirjutatud “puhas külmpressitud”. Eeterlikud õlid on puhtad taimeessentsid, mida destilleeritakse või pressitakse  õitest, lehtedest, seemnetest, viljast, varrest, vaigust või puust. Eeterlikke õlisid on hea segada/lahjendada taimeõlidega (eeterlikke õlisid kasutatakse alati lahjendatult.). Eeterlikud õlid kõrvaldavad jääkaineid ja surnud rakke ning soodustavad rakkude uuenemist. Juustehooldusvahendite koostises olevate eeterlike õlide toitained ja valgud stimuleerivad vereringet ning varustavad verd hapnikuga, mis omakorda suurendab rakuaktiivsust ja taastootmist ning annab juustele küllalt toitaineid, et need saaksid rikkalikult ja tervislikult kasvada (Janssen, 2006).

Kuigi naturaalhoolituse puhul võiks täheldada looduslike koostisainete häid ja kasulikke omadusi, siis peab samas olema ka ettevaatlik. Kui kasutate ravimtaimi, taimeühendeid, eeterlikke õlisid, siis tehke kõigepealt allergiatest. Määrige väike kogus preparaati küünarnuki siseküljele või kõrva taha. Kui järgneva 24 tunni jooksul muutub nahk punaseks, hakkab sügelema või kipitama või tekib lööve, siis loobuge preparaadi kasutamisest. (Janssen, 2006)

Kasutatud info allikad:

Gaia Cosmetics
SpaaBlogi
Kehakeel
Janssen, M.B. 2006. Loomulikult terved juuksed.