Naturaalhoolitsusest
Kosmeetikatooted peaksid jääma naha pinnale ega tohiks mõjutada
organismi funktsioone. Uuringud on aga näidanud, et paljude toodete
komponendid leiavad siiski tee meie kehasse. Tervelt 60 %
sellest, mida oma nahale paneme, jõuab ka meie vereringesse ja umbkaudu
98% müügil olevatest kosmeetika toodetest sisaldavad ohtlike kemikaale.
Euroopa Liidus on käibel umbes 10 000 keemilist ainet, mida
kasutatakse kosmeetikatoodetes. Enamuste kohta on olemas ainult
minimaalne info, millist mõju nad avaldavad inimese tervisele ja
keskkonnale.
Massitarbekosmeetikas sisalduvad rasked kemikaalid häirivad naha
normaalset toimimist, olles võimalikud allergiate, naha kuivuse või
liigse rasuerituse ja muude nahaprobleemide põhjustajad. Sünteetilised
kemikaalid koormavad nahka ja organismi üldiselt, kuna nii mõnedki neist
jäävad kauaks kudedesse püsima, olles pikalt kogunedes võimelised seal
mitmesuguseid haiguseid tekitama. Ja, mitte ainuüksi nahahoolduseks
mõeldud vahendid, vaid ka igasugused sünteetilised
juuksehooldusvahendid, hambapesuks ja hoolduseks mõeldud pastad ja
loputusvahendid, deodorandid, keha kaunistavad huulepulgad, lauvärvid,
põsepunad, ja ka toit jne.
Miks neid kemikaale siis igale poole lisatakse?
Sest need on odavad, annavad toodetele pikema säilivusaja, parema
lõhna, värvi, konsistentsi jne. Seadusandlused ei jõua paraku üha uute
toodete reguleerimisega sammu pidada ja nii satubki meie kosmeetikasse
aineid, mis kohe kuidagi sinna ei peaks kuuluma.
Osad teadlased usuvad, et pidev kokkupuude ka väikestes kogustes
erinevate ohtlike kemikaalidega nõrgestab meie immuunsussüsteemi ja
võimet stressiga toime tulla. Üks näide selle väite tõestuseks võib olla
suurenenud allergiate teke. Seega antud teooria kohaselt aitab
kemikaalidega kokkupuute vähendamine parandada meie tervist. Oluline on
ka teada, et igapäevane erinevate keemiliste ainete kooslus võib olla
tunduvalt toksilisem kui kõik need ained eraldi. Tegelikult täpselt sama
kehtib ka toiduainete kohta.
Looduslike koostisainete kasutamine
Seega keskendub antud blogi võimalikult naturaalsete ja
looduslike vahendite, ainete ja võimaluste kasutamisele seda siis nii
kehahoolduses (nahk, juuksed, küüned, ripsmed) kui ka toitumissoovitusi.
Naturaalhoolitsus tähendab hoolitsust enese heaks, kasutades
võimalikult puhtaid tooraineid ja looduslikke vahendeid, et saavutada
kemikaalide vabam elu.
Kodustest komponentidest valmistatud keha- ja näohooldustooted või
naturaalsed mahetooted (ka toit, jook) on palju efektiivsemad
keemiliselt sünteesitud toodetest. Seda lihtsalt põhjusel, et nad on
organismile kergemini omastatavad, ei riku naha tasakaalu (nahahooldus
kosmeetika) ega sisalda säilitus- ega lõhnaineid. Teiseks on tegu väga vahva ja põneva ettevõtmisega! :)
Paljud siinkirjeldatud retseptides olevad koostisained leiate
koduaiast, köögikapist, külmikust, kohalikest tervisepoodidest või
apteekidest. Kõik ained on maa seest pärit.
Paljud retseptid sisaldavad nii taimeõlisid, eeterlikke õlisid kui ravimtaimi.
Taimeõlisid saadakse puu-, köögi- ja teraviljadest, pähklitest ning
seemnetest. Neid kasutatakse rahustava, niisutava ja määriva omaduse
pärast nii juustes kui ka nahal. Tuleb veenduda, et kasutate puhast ja
orgaanilist õli, mille etiketile on kirjutatud “puhas külmpressitud”.
Eeterlikud õlid on puhtad taimeessentsid, mida destilleeritakse või
pressitakse õitest, lehtedest, seemnetest, viljast, varrest, vaigust
või puust. Eeterlikke õlisid on hea segada/lahjendada taimeõlidega
(eeterlikke õlisid kasutatakse alati lahjendatult.). Eeterlikud õlid
kõrvaldavad jääkaineid ja surnud rakke ning soodustavad rakkude
uuenemist. Juustehooldusvahendite koostises olevate eeterlike õlide
toitained ja valgud stimuleerivad vereringet ning varustavad verd
hapnikuga, mis omakorda suurendab rakuaktiivsust ja taastootmist ning
annab juustele küllalt toitaineid, et need saaksid rikkalikult ja
tervislikult kasvada (Janssen, 2006).
Kuigi naturaalhoolituse puhul võiks täheldada looduslike
koostisainete häid ja kasulikke omadusi, siis peab samas olema ka
ettevaatlik. Kui kasutate ravimtaimi, taimeühendeid, eeterlikke õlisid,
siis tehke kõigepealt allergiatest. Määrige väike kogus
preparaati küünarnuki siseküljele või kõrva taha. Kui järgneva 24 tunni
jooksul muutub nahk punaseks, hakkab sügelema või kipitama või tekib
lööve, siis loobuge preparaadi kasutamisest. (Janssen, 2006)
Kasutatud info allikad:
Gaia Cosmetics
SpaaBlogi
Kehakeel
Janssen, M.B. 2006. Loomulikult terved juuksed.
Avaldatud: 11. november 2010
Uuendatud viimati: 29. aprill 2015